Dieedil Brüsselis: Matkad ja kunst

Papito viimaste nädalavahetuste üks põhihobisid on matkamine lähikonna küngastel ja mägedel. Erineva raskusastmega rajad on hästi kaardistatud ja veebist lihtsalt leitavad, ning maastikul kenasti märgistatud. Enne rajaleminekut saab uurida rajaprofiili, teiste matkajate hinnanguid ja isegi oma kalorikulu juba ette arvutada. Papito on enim kõndinud mööda Apalatši mägirada, mis kulgeb tegelikult rohkem kui kakstuhat miili põhja lõuna suunas läbi 14 osariigi, Washingtoni lähedal aga näiteks Shenandoah rahvuspargis ja Apalatši mäestikku kuuluva Blue Rigde ahelikus Virginia ja Lääne-Virginia osariikides. Näiteks nädala eest tegi Papito viie ja poole tunnise retke, mis "ameerikamäeliselt" aina keerutas ja üles alla kulges. Kuigi kõrgem tipp oli vaevalt 600 meetri kõrgusel tuli tõusude (ja samavõrd ka laskumiste) kõrguste vaheks kokku kilomeeter. Teised retked on veidi rahulikumad olnud, aga ikka paraja ronimisega. Ameeriklaste hulgas on iga aasta paartuhat inimest kes kogu AT raja läbi käivad, mõned sh edasi ja tagasi.

Looduse kõrvale on mahtunud ka pisut kultuuri ja sporti. Sai käidud ühe Islandi kunstniku töid uudistamas Hirschorni muuseumis, mille ukseesist kaunistab hiiglasuurest kaljurahnust lömastatud kabriolett. Sees oli sama naljakas. Islandlase üks pildiseeria oli sõbrast, kes tal pool aastat külas elas - ja igast päevast sündis pilt. Piltide saateks kostis kuskilt eemalt väikese pauside tagant kitarriakord, mida nagu hiljem selgus tõmbas alusel pöörlev daam. Rohkelt oli ka videokunsti, sh iga viie aasta tagant salvestatud stseen emaga, kes koos pojaga kaamerasse põrnitseb ja siis pahaselt poja peale sülitab.

Lisaks on Papito kulutanud ohtralt aega teemal kas ja millist Ameerika autot osta, seda nii on-line kui kauplusi külastades. Deja vu, samal teemal sai lugejat tüüdatud ka kaks aastat tagasi Brüsselist. DC juhiload on Papitol nüüd ka taskus, isikutunnistust läheb vaja ka näiteks poest õlut ostes - seadus lihtsalt nõuab kõigi klientide sünnikuupäeva kontrollimist...