Matkad ja kunst

Papito viimaste nädalavahetuste üks põhihobisid on matkamine lähikonna küngastel ja mägedel. Erineva raskusastmega rajad on hästi kaardistatud ja veebist lihtsalt leitavad, ning maastikul kenasti märgistatud. Enne rajaleminekut saab uurida rajaprofiili, teiste matkajate hinnanguid ja isegi oma kalorikulu juba ette arvutada. Papito on enim kõndinud mööda Apalatši mägirada, mis kulgeb tegelikult rohkem kui kakstuhat miili põhja lõuna suunas läbi 14 osariigi, Washingtoni lähedal aga näiteks Shenandoah  rahvuspargis ja Apalatši mäestikku kuuluva Blue Rigde ahelikus Virginia ja Lääne-Virginia osariikides. Näiteks nädala eest tegi Papito viie ja poole tunnise retke, mis "ameerikamäeliselt" aina keerutas ja üles alla kulges. Kuigi kõrgem tipp oli vaevalt 600 meetri kõrgusel tuli tõusude (ja samavõrd ka laskumiste) kõrguste vaheks kokku kilomeeter. Teised retked on veidi rahulikumad olnud, aga ikka paraja ronimisega. Ameeriklaste hulgas on iga aasta paartuhat inimest kes kogu AT raja läbi käivad, mõned sh edasi ja tagasi.

Looduse kõrvale on mahtunud ka pisut kultuuri ja sporti. Sai käidud ühe Islandi kunstniku töid uudistamas Hirschorni muuseumis, mille ukseesist kaunistab hiiglasuurest kaljurahnust lömastatud kabriolett. Sees oli sama naljakas. Islandlase üks pildiseeria oli sõbrast, kes tal pool aastat külas elas - ja igast päevast sündis pilt. Piltide saateks kostis kuskilt eemalt väikese pauside tagant kitarriakord, mida nagu hiljem selgus tõmbas alusel pöörlev daam. Rohkelt oli ka videokunsti, sh iga viie aasta tagant salvestatud stseen emaga, kes koos pojaga kaamerasse põrnitseb ja siis pahaselt poja peale sülitab.

Lisaks on Papito kulutanud ohtralt aega teemal kas ja millist Ameerika autot osta, seda nii on-line  kui kauplusi külastades. Deja vu, samal teemal sai lugejat tüüdatud ka kaks aastat tagasi Brüsselist. DC juhiload on Papitol nüüd ka taskus, isikutunnistust läheb vaja ka näiteks poest õlut ostes - seadus lihtsalt nõuab kõigi klientide sünnikuupäeva kontrollimist...

 Islandlase sõber

 

 Akorditinistaja kullatud keerdalusel

 6. novembril õitsesid veel roosipõõsad

 Paar pilti Mehhiko kunsti näituselt Pariisis

 20. jaanuariks ehitati tribüüni juba novembri keskpaigast alates

 Rajad Marys Rock otsa Shendandoah mägedes, 19 novembril

 Siin üleval tuligi viimaks sügis, all enne ronimist oli veel 18 kraadi, tagasi jõudes 8 ...  

 Marys Rockist alla ronides kohtas Papito mõmmibeebit

 Wolf's Rock

 Jõulukuulutaja lähikonna Gianti toidupoe ees

 Rajad Buzzard's Hilli poole

 Raven's Rock

 

16.6%

Time flies ehk ajakärbsed :p ... Kahekümne neljast on neli kuud läbi. Töö ja muude igapäevarutiinide mõttes on sisseelamine muidugi toimunud, kuid mõnes vallas läheb asjadega rohkem aega. Näiteks siin auto ostmise vajalikkuse ning selle võimaliku auto suuruse, margi, vanuse, värvi ja muude parameetrite üle peab Papito veel jätkuvalt (peamiselt iseendaga) aru. Alles äsja sai Papito kätte sotsiaalkindlustuse numbri, mis omab siin isikukoodiga võrreldavat tähtsat rolli. Näiteks polnud kohalik gaasifirma valmis Papitoga lepingut sõlmima enne kui see number olemas, õnneks on heatahtlik korteriomanik gaasilepingut seni oma nimel hoidnud, et Papito ikka muna ja kala praadida saaks. Number on eelduseks ka DC juhilubade taotlemisel. Käik kohalikku "maanteeametisse" saab kindlasti huvitav olema. Social security ametkonnas oli pikk saba ja teenindus umbes EW algusaegsel tasemel, st püüdlik aga aeglane. Papitol kulus  ses ootamisele kaks tundi, tähtsa numbriga kaart jõudis viimaks postkasti pärale neli nädalat hiljem. Ent järjekorras passimist sisustasid mitmed vahejuhtumid, elevuse pakkujaks heidikud, kellel elus kõige paremini pole läinud. Üks tumedanahaline proua tahtis kiirelt ja valjuhäälselt mingi paberi koopiat saada ja kui turvatöötajad teda rahustada ja vaigistada püüdsid, muutus tema hoopiski erksamaks ja sõjakamaks, ässitades ennast nii tulistama kui elektrišokiga peatama (võimalik, et lootis ametnikke üleliigse jõu kasutamise eest kohtusse kaevata). Stseen kestis kümmekond minutit, aga lõpuks istus proua maha ja hakkas siis valjult piiblilõike tsiteerima, mis justkui õigluse saabumisest rääkisid. Papitole meenusid Pulp Fiction ja Samuel L Jackson ... Kogu stseeni ajal seisis Papito järjekorras ühe teise, samuti tumedanahalise proua kõrval, kes oli tõeline õnnetusehunnik – suur, silmnähtavalt vaene, pisut räpane ja punnis putukasilmadega. Papito üritas pingsalt ta jutust aru saada –  jäi mulje, et ta sosistas kavalusi, kuidas riiklikult sotsiaalhoolekandelt rohkem raha õngitseda – aga paraku tabas Papito ainult umbes iga kümnendat sõna proua jutust. Üks selgetest sõnadest oli näiteks "do´e" (daughter) - annab ehk ettekujutuse häälduse täpsusest. Üks kolmas, valgenahaline proua oli aga veendunud, et riik on tema deebetkaardilt raha varastanud ja ta kõndis oma kurba saatust kuulutades mööda teenindussaali ringi. DC kesklinn on muidugi jõukas kant, aga vaesust näeb pisteliselt igal pool. Näiteks Dupont Circle pargipinkidel tehakse hommikuti kui Papito tööle jalutab parasjagu "voodeid" üles. Kahekümne aasta tagusega võrreldes on kodutute soovid ja sildid veidi muutunud - kui varem nõuti lihtsalt münte/vahetusraha e "change" siis nüüd tahetakse pigem dollarit või vähemalt veeranddollarilisi münte. Inflatsioon ... Üsna levinud on ka silt, mis teatab "seeking human kindness". Pole muidugi kindel, et lahket annetust kasutatakse näiteks pargiserva kohvikust ringsaia/doughnut ostmiseks nagu küsija väidab ja mitte hoopis kanepisuitsule, mille äratuntav lõhn sealsamas pargis tuulevaiksel ajal levib. Omamoodi iroonia, et üks väike park, kus kodututel oma pesa on otse Maailmapanga - vaesuse vähendamisega tegeleva globaalse arenguorganisatsiooni - ukse ees.

 

 ekre võileivad Washington Nationals pesapallistaadionil

 Viimane suplus 25. septembril

 Auto, mida Papito ei osta, ent vähemalt sai ära proovida



 TV dinner - kala ja salat (ema äkki loeb)

 

Tervislikest eluviisidest veel niipalju, et Papito on juba trenniriided tööle viinud, sest seal on ka gym, kuhu on lootust veel tänavu jõuda. Paaril korral on Papito sõitnud ka oma uue jalgrattaga lähikonna radadel ja küngastel. Tööle ja niisama jalutamistega koguneb igas päevas ca 11000-12000 sammu. viimase 4 nädala keskmine on 11954, ehk kokku umbes 276 kilomeetrit ehk pea 10 km iga päev.

Njuu kantri, seim plogi

Papito jõudis Ameerikasse juuni lõpus ja sellest hetkest on varsti juba kolm kuud möödas. Ümardatult võttes on vaid 21 kuud veel alles ja eks see aeg lendab kiiresti, eriti veel kui külalisi laekub :)

 

Oma korterisse kolis Papito augusti alguses ja siia on nüüdseks ka natuke mööblit tekkinud, ehkki sohvat ja vaipu jms hubastajaid eriti veel pole, võib-olla väga palju ei tulegi. Seina riputamist ootavad ka Püünsist kaasa saadud kunstiteosed, raamid on küll juba olemas ja kinnitused ka, vaja ainult head sirget silma.

 

Töönädalad lendavad üksteise järel sisukalt ja kiiresti, nädalavahetustel on kõige populaarsemad ajaveetmise viisid olnud kas rannaskäik või shopping ... Tarbimiskire on nüüdseks küll veidi vaibunud kuna korralikumad ülikonnad ja särgid on soetatud ning külmkapi mõõtmed on ju ka piiratud.

 

 Täna oli kõigest 24 kraadi, öösel 20 ringis (see tähendab, et saab magada lahtise akna ja mitte töötava konditsioneeriga), kuid homsest kisub taas 30 kraadi kanti, nii juba neljandat kuud järjest. Vihma on sadanud haruharva, mõni üksik äikesehoog. Aga küllap seal kuskil novembri paiku ka sajuseks ja külmaks läheb, ehk tekib siis tahtmist ka mõni pikem weekend lõuna pool tiirutamas käia.

 

Oktoobris tuleb Maailmapanga aastakoosolek, siis on ka mitmeid endisi kolleege siin delegatsiooni liikmetena ja Papito korraldab ka oma kodus väikse kokkusaamise. Eelnevalt on muidugi rohkesti sagimist ettevalmistustega. Mitmete vanade tuttavatega on Papito ka juba kokku saanud ja igatsorti deja vu'd on muidugi igal sammul. Samavõrd tihti on aga siin põnevat mitmekesisust, linn tundub igat pidi põnevam ja ka turvalisem kui 20 aasta eest.

Mõned ülesvõtted ka.

 Magamistuba nr 1

 Magamistuba nr 2, "meediaruum"

 Mis tooni vaip siia panna, kui üldse?

Toole peaks veel paar tk ostma





Prödakt pleissment

Kuigi Papito juubelist on juba kuukene möödas annab selle ainetel veel endiselt kirjutada. 5. veebruaril korraldas Papito mulgikapsastega filmiõhtu (vaatasime Zorbast) ja juttu jätkus kauemaks.

 

Veidi enne seda aga sai Papito tööle töökaaslaste kingitud "liikumisanduri". Pehmest plastist käevõru saab kanda päeval ja ööl ja ka vees ning see loeb ära kõik päeva jooksul astutud sammud. Juhtmeta ühenduse e bluetooth'i abil suheldes saadab võru nutitelefonile infot liikumisest (mõõta saab ka jooksmist või ujumist, mitte ainult kõndimist, lisavarustusega ka rattasõitu jne) ning iga päeva kohta saab telefoni ekraanile raporti ja võrdlused. Muuhulgas mõõdab võru ka une kestust ja faase ja ilmselt oleks selle abil ka kuutõbisust võimalik tuvastada, kui keset ööd ootamatult palju liikumist peaks näha olema :-) Telefonilt tulevad omakorda märguanded võrule, mis siis õrnalt vibreerib kui näiteks Postimehe äpist on miski "oluline" uudis tulnud, Liverpool on värava löönud või keegi Papitole koosoleku ajal helistab. Aga see on pigem juba kõrvaline lisa - lahedaim funktsioon on võrul liikuma innustamine. Kui Papito on liialt paigal istunud (nagu nüüd blogis võrukest kiites) siis annab see jälle kerge surinaga märku - move! Igaks päevaks seab sammulugeja uue sihi, mis on ikka suurem kui eelmise siht või tegelik tulemus, kui see siht saavutamata jäi. Papito "norm" on praegu veel küll pisut tagasihoidliku 9000 sammu ringis, selleni jõudmiseks tuleks päevas käia umbes 8 km. Kuivõrd töökohad kus Papito käima peab on umbes ühe ja pooleteist kilomeetri kaugusel kodust, otsib Papito aina suurema ringiga töölemineku võimalusi. Kui on väga kehva ilm - viimasel ajal on palju külma vihma sadanud koos suure tuulega - kõlbab ka kodusest trepist üles alla käimine. Igatahes laiskloomale väga õige vidin. Papito luges kuskilt äärmiselt naljakat ja ka teravat väljendit - "õllekõhuga telekavalvur", muidugi taibates kellele see veel laieneda võib ... Seejärel on Papito (ca viimased kolm kuud) vaid paar klaasi õlut joonud :-) kuid telekast on ta  ikka päris palju valvamisväärset leidnud :-D 

 

 6.02 umbes kell 2:57 pärast külaliste lahkumist

Kapsad on justkui valmis. Võib-olla olid viisakad külalised lihtsalt, aga kiideti :-)

 Linna pealt laenatud potis küla pealt laenatud ideede põhjal Luksemburgist ostetud materjalist

Võru näitab lihtsalt kella ka!

 

Fifty-fifty

Maailma suurim naljahammas (kel tiitel Guinnessi rekorditeraamatus ametlikult veel kinnitamata) kirjutas Papito sünnipäevakaardile küsimuse "kuidas dieet edeneb?" ja vastas ise, et suht 50-50 seis vist. Nii ongi, päris mitmes mõttes ... Näiteks oli äsjane mõnus talvepuhkus Eestis teise Brüsseli tööaasta justkui keskpaik. Papito toitumiskäitumine on olnud stabiilselt 50% ajast korralik :-) ehkki kaal võib vabalt olla umbes 50 grammi isegi langenud. Ja samuti umbes 50% on nüüd tunne, et kui ikka väga vaja siis võib algselt ühe ja siis kahe aastast lähetust veel veidi pikendada. Märtsi lõpuks on otsus vast tehtud.

Kui Papito kümnekonna päeva eest naases, oli linn veel üsna tühi. Sherlock oleks otsustanud näiteks prügikottide vähesuse üle tänavail, et "eurokvartali" pendelasukad pole veel kohale jõudnud. Nüüdseks on "kisa ja lärm" ja muidugi ka töö juba taastunud ja uues hoos, ehkki midagi eriliselt põnevat sündinud pole. Aga vahel ei peagi kodust välja minema, et midagi uut avastada nagu kindlasti kõik BBC loodussaadete fännid juba ammu teavad (seda kirjutades meenub Leningradi televisioonisaade "Loomariigis" u 70ndate lõpust, mida sai ju ka alati huviga oodatud, aga nüüd suurelt värviekraanilt tipptehnikaga võetud kaadrid pakuvad muidugi hoopis uhkemaid pilte ...) Üks sari, mis praegu jookseb on "Mischevious animals", kus ühe meeldejääva pättuse etendas käotaoline linnupoeg, kes selleks, et oma kasuvanematelt kiiremini ja rohkem süüa saada hüppas oma peidupaigast põõsas ohtlikule maapinnale. Ja et tema hädaldavat suud ruttu sulgeda, hakkas toit laekuma 7-9 korda sagedamini kui põõsastikus! Umbes nii nagu mõni laps keset supermarketit end kommiriiuli ees kõhuli viskab ja lärmi teeb, oli saatejuhi võrdlus :-)

 Esiplaanil jupike sünnipäevakaarti ja tagaplaanil Eesti jalkasärk temaatilise numbri ja autogrammidega. Parajasti toimub Mangi horoskoobi lugemine, mis just 7.01 välja tuli

Kodujuust, tomat, õun, sibul, küüslauk - üks 50% päevadest :-D 

 Selfie lipsuga