No mis toimub?

Kas Papito hoiab lugejaid lihtsalt pinevil või hoopis igavleb ja laiskleb või on ta töösse mattunud ja ei taha enam õhtuti arvutiklahve katsuda? Vastus on ilmselt kombinatsioon neist ja muudest faktoritest, millest küll lugeja sihilik kiusamine ja igavus minimaalsed. Aeg lihtsalt liigub kiiresti ja eriti reede õhtud tulevad ruttu, õnneks mööduvad nädalalõpud veidi rahulikumalt. Lisaks sagedastele Luksemburgis käikudele (üks tuleb tänavugi veel) on Papitol veel kirjas lühireis Viini (loeng EL kandidaatriikide kursusele) ja sutsakas Aachenisse Saksamaal (poolteist tundi sõitu) ning enne koduskäiku sõidab Papito vaatlema EL abirahade (peenema nimega struktuurivahendite) kasutamist "saapakontsas" ehk Puglia maakonnas. Selle vahva tuusiku pakkus Papitole kolleeg, kes ise sõita ei saanud. Ja kes ei teadnud, siis Itaalia lõunaosa on keskeltläbi märksa vaesem ja arengus mahajäänum kui põhi ja nii on ta samamoodi kui Eesti EL abi sihtkoht. Naljakas, et hotellibroneering tuli saata faksiga (esimene kord seda kasutada viimase 5 aasta jooksul) ning et bronni vormil oli suuremaid sularahatehinguid keelavate seaduste info (mis teadagi varimajanduse ehk maksudest möödahiilimise tundemärk). Papito, kes loeb just praegu "Ristiisa", ootab reisi huviga, sest ühest lemmiklinnast Roomast lõuna pool ta veel käinud pole.

Tehtud on ka esimene muuseumikülastus - kuninglikus kunstimuuseumis pidas Papito vastu umbes 2 tundi, ja mõistagi jäi paljut edaspidiseks. Nüüd sai muuhulgas nähtud Brüsselis sündinud ja surnud Constantin Meunier, kes ühtviisi "kõva käsi" nii skulptuuris kui maalis. Kinno ja teatrisse pole Papito veel jõudnud, küll aga restoranidesse või vastuvõttudele lähemate ja kaugemate kolleegidega. Näiteks sakslased korraldasid oma esinduses lauajalgpalli turniiri - mäng, mida Papito kunagi varem proovinud ei olnud. Esimesed kolm kohta läksid muidugi võõrustajatele, aga neljanda koha sai Austria-Eesti segapaar :-) Muidugi oli see paras kobin.

 

Autorubriigis on nüüd mõneks ajaks rahu majas ja uudistes paus, kuniks Göteborgis asuv tehas ühe sellise tumehalli käru valmis teeb ja see jaanuaris Belgiasse jõuab. Siis kulub veel mõni nädal kohaliku bürokraatia peale, nii et esimesteks roadtrip'ideks võib hakata broneeringuid esitama ilmselt alles veebruaris. Ehk on siis juba ka kevadet tunda - praegu on temperatuurid alla tulnud, hommikuti isegi miinust ja ükspäev oli ka jääkirmet lompidel. Muidu tänavail laiutanud kohvikud on enamasti sisse kolinud, päevad on suhteliselt lühikesed ja pilvealused ehk hämarad, ehk samuti rohkem tubast toimetamist soosivad. Jõuluturud muidugi ei heitu, meelitades nii omi kui külalisi sooja veiniga, millele piisake rummi või likööri vurtsu lisab. Piparkoogimeistrite ja muude käsitööliste äri edeneb rüüpamiste toel kohe paremini.

 Luksemburgi vanalinnas enne rongile minekut

 Karjane? Kuningliku kunstimuuseumi killuke

 Tänavakunsti Aachenist

Google näitab, et Papito blogi on vaadatud vähemalt 12 riigis, viimati kogunisti Vietnamis! :-O Kui viimases blogis sai mitte just kõige helgemalt meenutatud sovetski aega, lisandus kohe rohkesti klikke Venemaalt. Nii on ehk mõistetav, miks siin täna näiteks lauajalgpalli pilte pole? :-p